Sisukord
Koraan on islamimaailma püha raamat. 7. sajandil pKr. 23 aasta jooksul kogutud Koraan koosneb väidetavalt Jumala ilmutustest prohvet Muhammedile, mis edastati ingel Gabrieli kaudu. Need ilmutused kirjutasid üles kirjatundjad nii, nagu Muhammed neid oma teenistuse ajal lausus, ja tema järgijad jätkasid nende ettekandmist ka pärast tema surma. Muhammedi käsulkaliif Abu Bakr, peatükid ja salmid koguti raamatuks 632. aastal eKr; see araabia keeles kirjutatud raamat on olnud islami püha raamat üle 13 sajandi.
Islam on aabrahamlik religioon, mis tähendab, et sarnaselt kristluse ja judaismiga austab ta Piibli patriarhi Aabrahami ja tema järeltulijaid.
Koraan
- Koraan on islami püha raamat, mis on kirjutatud 7. sajandil pKr.
- Selle sisu on Jumala tarkus, nagu Muhammed selle vastu võttis ja seda kuulutas.
- Koraan on jagatud erineva pikkuse ja teemaga peatükkideks (süradeks) ja salmideks (ajat).
- Samuti on see jagatud osadeks (juz) kui 30-päevane lugemiskava ramadaani jaoks.
- Islam on Aabrahami religioon ja sarnaselt judaismile ja kristlusele austab see Aabrahami kui patriarhi.
- Islamis austatakse Jeesust ('Isa) kui püha prohvetit ja tema ema Maarja (Mariam) kui püha naist.
Organisatsioon
Koraan on jagatud 114 erineva teemaga ja pikkusega peatükki, mida nimetatakse sura. Iga sura koosneb salmidest, mida nimetatakse ajat (või ajat). Lühim sura on Al-Kawthar, mis koosneb ainult kolmest salmist; pikim on Al-Baqara, milles on 286 salmi. Peatükid liigitatakse Mekka või Mediina peatükkideks selle alusel, kas need on kirjutatud enne Muhamedi palverännakut Mekasse (Mediina) või pärast seda.(Mekkaline). 28 mekkalistlikku peatükki käsitlevad peamiselt moslemi kogukonna ühiskondlikku elu ja kasvu; 86 mekkalistlikku peatükki käsitlevad usku ja surmajärgset elu.
Koraan on samuti jaotatud 30 võrdseks osaks ehk džuž''iks. Need osad on korraldatud nii, et lugeja saaks Koraani ühe kuu jooksul läbi lugeda. Ramadaani kuu jooksul soovitatakse moslemitel lugeda Koraan vähemalt üks kord täielikult läbi. Ajiza (džuž' mitmuses) on selle ülesande täitmisel abiks.
Koraani teemad on läbi peatükkide põimitud, mitte esitatud kronoloogilises või temaatilises järjekorras. Lugejad võivad konkreetsete teemade või teemade otsimiseks kasutada konkordantsi - indeksit, mis loetleb iga sõna kasutamise Koraanis.
Vaata ka: Philia Tähendus - lähedase sõpruse armastus kreeka keelesLoomine vastavalt Koraanile
Ehkki Koraanis olev loomislugu ütleb, et "Jumal lõi taeva ja maa ja kõik, mis nende vahel on, kuue päevaga", on araabia keeles " yawm " ("päev") võiks paremini tõlkida kui "periood". Yawm on määratletud kui eri aegadel erineva pikkusega. Algset paari, Aadamat ja Hawat, peetakse inimsoo vanemateks: Aadam on islami prohvet ja tema naine Hawa või Hawwa (araabia keeles Eeva) on inimsoo ema.
Naised Koraanis
Nagu ka teistes Aabrahami usundites, on Koraanis palju naisi. Ainult üks on selgesõnaliselt nimetatud: Mariam. Mariam on Jeesuse ema, kes ise on moslemi usundis prohvet. Teised naised, keda mainitakse, kuid ei nimetata, on Aabrahami naised (Sara, Hajar) ja Aasiya (Hadithis Bithiah), vaarao naine, Moosese kasuvanem.
Koraan ja Uus Testament
Koraan ei lükka kristlust ega judaismi tagasi, vaid viitab kristlastele kui "raamatu rahvale", s.t inimestele, kes on saanud Jumala prohvetite ilmutused ja usuvad neisse. Salmid rõhutavad kristlaste ja moslemite ühisosa, kuid peavad Jeesust prohvetiks, mitte jumalaks, ja hoiatavad kristlasi, et Kristuse kummardamine jumalana libiseb polüteismi: moslemid näevad Jumalat kuiainus tõeline Jumal.
"Kindlasti need, kes usuvad, ja need, kes on juudid, ja kristlased, ja sablased - kes usuvad Jumalasse ja Viimsepäeva ja teevad head, need saavad oma tasu oma Issandalt. Ja nende jaoks ei ole hirmu ega kurbust" (2:62, 5:69 ja paljud teised salmid).Maarja ja Jeesus
Mariam, nagu Jeesuse Kristuse ema on Koraanis nimetatud, on omaette õiglane naine: Koraani 19. peatükk kannab pealkirja "Maarja peatükk" ja kirjeldab moslemite versiooni Kristuse laitmatust rasestumisest.
Koraanis nimetatakse Jeesust Iisaks ja paljud Uues Testamendis leiduvad lood on ka Koraanis, sealhulgas need lood tema imepärasest sünnist, tema õpetustest ja imetegudest. Peamine erinevus on see, et Koraanis on Jeesus Jumala poolt saadetud prohvet, mitte tema poeg.
Maailmas hakkama saamine: religioonidevaheline dialoog
Koraani džus' 7 on muu hulgas pühendatud religioonidevahelisele dialoogile. Kui Aabraham ja teised prohvetid kutsuvad inimesi üles uskuma ja jätma valed ebajumalad, siis Koraan palub usklikel kannatlikult taluda islami tagasilükkamist uskmatute poolt ja mitte võtta seda isiklikult.
Vaata ka: Jumal ei jäta kunagi hätta - pühendumus Joosua 21:45 kohta "Aga kui Jumal oleks tahtnud, siis nad ei oleks ühinenud. Ja Me ei ole määranud teid nende üle eestkostjaks ega teid nende üle juhatajaks." (6:107)Vägivald
Kaasaegsed islami kriitikud ütlevad, et Koraan soodustab terrorismi. Kuigi Koraan on kirjutatud ajal, mil oli tavaline kohtutevaheline vägivald ja kättemaks, propageerib Koraan aktiivselt õiglust, rahu ja vaoshoitust. Ta manitseb usklikke selgesõnaliselt hoiduma sektantlikust vägivallast - vägivallast oma vendade vastu.
"Mis puutub nendesse, kes jagavad oma usku ja jagunevad sektideks, siis ei ole teil neist vähimatki osa. Nende asi on Jumala asi; Ta ütleb neile lõpuks tõe kõigest, mida nad tegid." (6:159)Koraani araabia keel
Koraani araabiakeelne originaaltekst on identne ja muutumatu alates selle ilmumisest 7. sajandil pKr. Umbes 90 protsenti moslemitest kogu maailmas ei räägi araabia keelt emakeelena ja Koraanist on olemas palju tõlkeid inglise ja teistes keeltes. Siiski kasutavad moslemid palvetamiseks ja Koraani peatükkide ja salmide lugemiseks araabia keelt, etosaleda kui osa nende ühisest usust.
Lugemine ja ettekandmine
Prohvet Muhammed andis oma järgijatele korralduse "kaunistada Koraani oma häälega" (Abu Dawud). Koraani ettekandmine rühmas on levinud tava ning täpne ja meloodiline ettevõtmine on üks viis, kuidas järgijad selle sõnumeid säilitavad ja jagavad.
Kuigi paljud ingliskeelsed Koraanitõlked sisaldavad joonealuseid märkusi, võivad teatud lõigud vajada lisaselgitusi või olla paigutatud täielikumasse konteksti. Vajaduse korral kasutavad õpilased lisateabe saamiseks Tafseeri, eksegeesi või kommentaari.
Cite this Article Format Your Citation Huda. "The Quran: The Holy Book of Islam." Learn Religions, Sep. 17, 2021, learnreligions.com/quran-2004556. Huda. (2021, September 17). The Quran: The Holy Book of Islam. Retrieved from //www.learnreligions.com/quran-2004556 Huda. "The Quran: The Holy Book of Islam." Learn Religions. //www.learnreligions.com/quran-2004556 (accessed May 25, 2023). copy.tsitaat