Sisukord
Esimesel sajandil Egiptuses asutatud kopti kristlik kirik jagab paljusid uskumusi ja tavasid roomakatoliku kiriku ja ida-ortodoksi kirikuga. "Kopti" tuleneb kreekakeelsest terminist, mis tähendab "egiptlane".
Vaata ka: Kas kristlikud teismelised peaksid pidama suudlemist patuks?Koptide kirik lahutas end katoliku kirikust 451. aastal pKr. ja nõuab oma paavsti ja piiskoppe. Kirik on läbi imbunud rituaalidest ja traditsioonidest ning paneb suurt rõhku askeesile ehk enese eitamisele.
Kopti kirik
- Täielik nimi: Kopti õigeusu kirik
- Tuntud ka kui : Aleksandria Koptide Õigeusu Patriarhaat; Koptide kirik; Koptid; Egiptuse kirik.
- Tuntud : Vana idamaine ortodoksne kirik, mis on pärit Egiptuse Aleksandriast.
- Asutaja : Kiriku juured ulatuvad evangelist Markuse (Johannes Markuse) juurde.
- Piirkond : Egiptus, Liibüa, Sudaan, Lähis-Ida.
- Peakorter : Püha Markuse koptide õigeusu katedraal, Kairo, Egiptus.
- Ülemaailmne liikmelisus : Hinnanguliselt on maailmas 10 kuni 60 miljonit inimest.
- Juht : Aleksandria piiskop, paavst Tawadros II
Kopti kristliku kiriku liikmed usuvad, et nii Jumal kui ka inimene mängivad päästes rolli: Jumal Jeesuse Kristuse ohvrisurma kaudu ja inimesed teenete kaudu, nagu paastumine, almuste andmine ja sakramentide vastuvõtmine.
Kopti õigeusu kirik väidab, et apostellik pärandamine toimub Markuse evangeeliumi autori Johannese Markuse kaudu. Kopti usub, et Markus oli üks neist 72st, kelle Kristus saatis evangeliseerima (Luuka 10:1).
Vaata ka: Higistuskoja tseremooniate tervendav kasuMida usub kopti kirik?
Väikelaste ja täiskasvanute ristimine: Ristimine toimub lapse kolm korda pühitsetud veega kastmisega. Sakrament hõlmab ka palve ja õliga määrimise liturgiat. Levitiuse seaduse kohaselt ootab ema 40 päeva pärast poisslapse sündi ja 80 päeva pärast naissoost lapse sündi, et lasta laps ristida.
Täiskasvanute ristimise puhul riietub inimene lahti, astub kuni kaelani ristimisveekogusse ja preester kastab tema pea kolm korda. Preester seisab pea kastmise ajal eesriide taga.
Tunnistus: Koptid usuvad, et pattude andeksandmiseks on vajalik suuline ülestunnistus preestrile. Piinlikkust ülestunnistamise ajal peetakse osaks pattude eest määratud karistusest. Ülestunnistamisel peetakse preestrit isaks, kohtunikuks ja õpetajaks.
Õnnistamine: Euharistiat nimetatakse "sakramentide krooniks". Leiba ja veini pühitseb preester pühitsemise ajal. Euharistia saajad peavad enne armulaua andmist paastuma üheksa tundi. Abielupaarid ei tohi armulaua eel ja päeval seksuaalvahekorras olla ning menstruatsiooniga naised ei tohi armulauale minna.
Kolmainsus: Koptid usuvad monoteistlikku Kolmainsusesse, kolme isiku ühte Jumalasse: Isa, Poeg ja Püha Vaim.
Püha Vaim: Püha Vaim on Jumala Vaim, elu andja. Jumal elab oma Vaimust ja tal ei olnud muud allikat.
Jeesus Kristus: Kristus on Jumala ilmutus, elav Sõna, kelle Isa on saatnud inimkonna pattude eest ohvriks.
Piibel: Kopti kirik peab Piiblit "kohtumiseks Jumalaga ja suhtlemiseks Temaga jumalateenistuse ja vagaduse vaimus".
Creed: Athanasius (296-373 pKr.), koptide piiskop Aleksandrias, Egiptuses, oli veendunud arianismi vastane. Talle omistatakse Athanasiuse usutunnistus, varajane usutunnistus.
Pühakud ja ikoonid: Koptid austavad (mitte kummardavad) pühakuid ja ikoone, mis on puule maalitud pühakute ja Kristuse kujutised. Kopti kristlik kirik õpetab, et pühakud tegutsevad usklike palvete eestkõnelejatena.
Päästmine: Kopti kristlased õpetavad, et nii Jumalal kui ka inimesel on inimeste päästmises oma roll: Jumal Kristuse lepitussurma ja ülestõusmise kaudu, inimene aga heade tegude kaudu, mis on usu viljad.
Mida praktiseerivad kopti kristlased?
Sakramendid: Koptid praktiseerivad seitset sakramenti: ristimine, konfirmatsioon, usutunnistus (patukahetsus), armulaua (armulaua), abielu, haigete salvamine ja ordinatsioon. Sakramente peetakse Jumala armu, Püha Vaimu juhtimise ja pattude andeksandmise saamise viisiks.
Paastumine: Paastul on kopti kristluses võtmeroll, mida õpetatakse kui "sisemise armastuse ohvrit, mida pakub nii süda kui ka keha." Toidust hoidumine on võrdsustatud isekusest hoidumisega. Paast tähendab kahetsust ja meeleparandust, mis on segatud vaimse rõõmu ja lohutusega.
Jumalateenistus: Koptide õigeusu kirikutes peetakse missat, mis sisaldab traditsioonilisi liturgilisi palveid lektoraadist, lugemisi Piiblist, laulmist või laulmist, almuse andmist, jutlust, leiva ja veini pühitsemist ning õhtusöömaaega. Teenistuse kord on alates esimesest sajandist vähe muutunud. Teenistused toimuvad tavaliselt kohalikus keeles.
Allikad
- CopticChurch.net
- www.antonius.org
- newadvent.org
