Mida tähendab paasapüha kristlaste jaoks?

Paasapüha tähistab Iisraeli vabanemist Egiptuse orjusest. Paasapühal tähistavad juudid ka juudi rahva sündi pärast seda, kui Jumal oli nad vangistusest vabastanud. Tänapäeval ei tähista juudi rahvas mitte ainult paasapüha kui ajaloolist sündmust, vaid tähistab laiemas mõttes oma vabadust juutidena.

Paasapüha püha

• Paasapüha algab heebrea Nissani kuu (märtsis või aprillis) 15. päeval ja kestab kaheksa päeva.
• Heebrea sõna Pesach tähendab "üle käia".
• Vana Testamendi viited paasapühale: 2. Moosese 12; 4. Moosese 9:1-14; 4. Moosese 28:16-25; 5. Moosese 16:1-6; Joosua 5:10; 2. Kuningate 23:21-23; 2. Ajaraamat 30:1-5, 35:1-19; Esra 6:19-22; Hesekiel 45:21-24.
• Uue Testamendi viited paasapühale: Matteuse 26; Markuse 14; Luuka 2, 22; Johannese 2, 6, 11, 12, 13, 18, 19; Apostlite teod 12:4; 1. Korintlastele 5:7.

Paasapüha ajal võtavad juudid osa Seederi söögist, mis sisaldab jutustust väljarändamisest ja Jumala vabastamisest Egiptuse orjusest. Iga Seederi osaleja kogeb isiklikult Jumala sekkumise ja vabastamise kaudu toimuvat rahvuslikku vabaduse tähistamist.

Hag HaMatzah (hapnemata leibade püha) ja Jom HaBikkurim (esmavili) on mõlemad mainitud 3. Moosese 23. peatükis eraldi pühadena. Tänapäeval tähistavad juudid siiski kõiki kolme püha kaheksa päeva pikkuse paasapüha raames.

Millal peetakse paasapüha?

Paasapüha algab heebrea Nissani kuu (mis langeb märtsis või aprillis) 15. päeval ja kestab kaheksa päeva. Algselt algas paasapüha Nissani kuu neljateistkümnendal päeval hämaruses (3. Moosese 23:5) ja seejärel algas 15. päeval hapnemata leibade püha, mis kestis seitse päeva (3. Moosese 23:6).

Paasapüha püha Piiblis

Paasapüha lugu on kirjas 2. Moosese raamatus. Pärast seda, kui Joosep, Jaakobi poeg, oli Egiptuses orjusesse müüdud, sai Jumalalt toetust ja suurt õnnistust. Lõpuks saavutas ta kõrge positsiooni vaarao teise ülemuse juures. Ajapikku viis Joosep kogu oma perekonna Egiptusesse ja kaitses neid seal.

Nelisada aastat hiljem oli iisraellaste arv kasvanud 2 miljoni inimese suuruseks. Heebrealaste arv oli kasvanud nii suureks, et uus vaarao kartis nende võimu. Et säilitada kontrolli, tegi ta nad orjadeks, rõhudes neid raske töö ja julma kohtlemisega.

Ühel päeval tuli Jumal ühe Moosese-nimelise mehe kaudu oma rahvast päästma.

Kui Mooses sündis, oli vaarao käskinud tappa kõik heebrea mehed, kuid Jumal säästis Moosese, kui tema ema peitis ta korvi Niiluse kaldal. Vaarao tütar leidis lapse ja kasvatas ta üles nagu omaenda.

Hiljem põgenes Mooses Midiaani pärast seda, kui ta oli tapnud ühe egiptlase, kes oli julmalt peksnud üht oma rahvast. Jumal ilmus Moosesele põlevas põõsas ja ütles: "Ma olen näinud oma rahva viletsust. Ma olen kuulnud nende hüüdeid, ma hoolin nende kannatustest ja olen tulnud neid päästma. Ma saadan sind vaarao juurde, et sa viiksid mu rahva Egiptusest välja." (2Ms 3:7-10).

Pärast vabandusi kuuletus Mooses lõpuks Jumalale. Kuid vaarao keeldus iisraellasi minema laskmast. Jumal saatis kümme nuhtlust, et teda veenda. Viimase nuhtlusega lubas Jumal tappa iga esmasündinud poja Egiptuses Nissani viieteistkümnenda päeva keskööl.

Issand andis Moosesele juhised, et tema rahvas jääks puutumata. Iga heebrea perekond pidi võtma paasatalle, tapma selle ja panema osa verest oma kodude ukseraamidele. Kui hävitaja üle Egiptuse möödus, ei sisenenud ta paasatalle verega kaetud kodudesse.

Need ja muud juhised said osaks Jumalalt saadud püsivast määrusest paasapüha pidamiseks, et kõik tulevased põlvkonnad mäletaksid alati Jumala suurt vabastust.

Keskööl lõi Issand kõik Egiptuse esmasündinud maha. Sel ööl kutsus vaarao Moosese ja ütles: "Jätke mu rahvas, minge." Nad läksid kiirustades ja Jumal viis nad Punase mere poole. Mõne päeva pärast muutis vaarao oma meelt ja saatis oma sõjaväe jälitama. Kui Egiptuse sõjavägi jõudis Punase mere äärde, kartis heebrea rahvas ja hüüdis Jumala poole.

Mooses vastas: "Ära karda, jää kindlaks ja sa näed, kuidas Issand sind täna vabastab."

Mooses sirutas oma käe välja ja meri jagunes, võimaldades iisraellastel üle minna kuivale pinnale, kusjuures mõlemal pool oli veesein. Kui Egiptuse armee järgnes, sattus see segadusse. Siis sirutas Mooses oma käe uuesti üle mere ja kogu armee ujutati minema, ilma et oleks ellujäänuid jäänud.

Jeesus on paasapüha täitumine

Luuka 22. peatükis jagas Jeesus Kristus oma apostlitega paasapüha püha, öeldes: "Ma olen väga tahtnud süüa teiega seda paasapüha sööki, enne kui mu kannatused algavad; sest ma ütlen teile nüüd, et ma ei söö seda sööki enam enne, kui selle tähendus Jumala Kuningriigis täitub" (Luuka 22:15-16, NLT).

Jeesus on paasapüha täitumine. Ta on Jumala Tall, kes ohverdati, et vabastada meid patu orjusest (Johannese 1:29; Psalm 22; Jesaja 53). Jeesuse veri katab ja kaitseb meid, ja tema ihu purustati, et vabastada meid igavest surmast (1. Korintlastele 5:7).

Juudi traditsioonis lauldakse paasapüha sederi ajal ülistushümni, mida tuntakse Hallelina. Selles on psalm 118:22, mis räägib Messiast: "Kivi, mille ehitajad hülgasid, on saanud kivideks" (NIV). Nädal enne oma surma ütles Jeesus Matteuse 21:42, et ta on kivi, mille ehitajad hülgasid.

Jumal käskis iisraellastele, et nad mälestaksid oma suurt vabastust alati paasapüha söögi kaudu. Jeesus Kristus käskis oma järgijatele, et nad mäletaksid oma ohvrit pidevalt Issanda õhtusöömaaja kaudu.

Huvitavad faktid paasapüha kohta

• Juudid joovad sederi ajal neli karikat veini. Kolmandat karikat nimetatakse lunastuse karikaks, mis on sama karikas, mida võeti ka viimsel õhtusöömaajal.
• Viimse õhtusöömaaja leib on Afikomen paasapüha ehk keskmist matsat, mis tõmmatakse välja ja murdetakse kaheks. Pool mähitakse valgesse linikusse ja peidetakse ära. Lapsed otsivad hapnemata leiba valge liniku seest ja kes selle leiab, see toob selle tagasi, et see tasu eest lunastada. Teine pool leivast süüakse ära, millega lõpeb söögiaeg.