Iiri legend Tir na nOg'i kohta

Iiri müütide tsüklites on Tir na nOg'i maa Teispoolne maailm, koht, kus elasid haldjad ja kus kangelased käisid otsingutel. See oli koht, mis asus vahetult väljaspool inimmaailma, läänes, kus ei olnud haigusi, surma ega aega, vaid ainult õnne ja ilu.

Oluline on märkida, et Tir na nOg ei olnud mitte niivõrd "surmajärgne elu", kuivõrd maapealne paik, igavese nooruse maa, kuhu sai jõuda ainult maagia abil. Paljudes keldi legendides mängib Tir na nOg olulist rolli nii kangelaste kui ka müstikute kujunemisel. Juba nimi Tir na nOg tähendab iiri keeles "nooruse maad".

Sõdalane Oisin

Tir na nOg'i tuntuim lugu on lugu noorest iiri sõdalasest Oisinist, kes armus leegiharulisse neiusse Niamh'i, kelle isa oli Tir na nOg'i kuningas. Nad ületasid koos Niamh'i valgel tammal merd, et jõuda maagilisele maale, kus nad elasid õnnelikult kolmsada aastat. Vaatamata igavesele rõõmule Tir na nOg'is, oli osa Oisinist, kes igatses oma kodumaad, jatundis ta aeg-ajalt kummalist igatsust Iirimaale tagasi pöörduda. Lõpuks teadis Niamh, et ei suuda teda enam tagasi hoida, ja saatis ta tagasi Iirimaale ja tema hõimu, Fianna, juurde.

Oisin sõitis tagasi oma koju maagilisel valgel tammal, kuid kui ta kohale jõudis, leidis ta, et kõik tema sõbrad ja perekond olid ammu surnud ja tema loss oli umbrohuga üle kasvanud. Ta oli ju kolmsada aastat ära olnud. Oisin pööras tamba tagasi läände, valmistudes kurvalt tagasi Tir na nOg'i. Teel jäi tamba kabja kinni kivisse ja Oisin mõtles endamisi, et kui takandis kivi tagasi Tir na nOg'ile, oleks see nagu võtnud endaga kaasa tükikese Iirimaad.

Kui ta õppis kivi üles võtma, komistas ta ja kukkus ning vananes koheselt kolmsada aastat. Tammeka jooksis paaniliselt merre ja suundus ilma temata tagasi Tir na nOg'i. Mõned kalurid olid aga kaldal vaatamas käinud ja nad olid üllatunud, et mees nii kiiresti vananeb. Loomulikult oletasid nad, et tegemist on maagia abil, nii et nad korjasid Oisini kokku ja viisid ta Püha Patricku juurde.

Kui Oisin tuli Püha Patricku ette, jutustas ta talle loo oma punapäisest armastusest Niamhist, oma teekonnast ja Tir na nOg'i maagilisest maast. Kui ta oli lõpetanud, läks Oisin sellest elust välja ja ta oli viimaks rahus.

William Butler Yeats kirjutas oma eepose, Oisini ränded , just selle müüdi kohta. Ta kirjutas:

Tuatha de Danaani saabumine

Mõnedes legendides tunti üht Iirimaa vallutajate varajast rassi Tuatha de Danaanina, keda peeti vägevaks ja võimsaks. Arvatakse, et kui järgmine vallutajate laine saabus, läksid Tuathad peitu. Mõne legendi kohaselt liikusid Tuathad edasi Tir na nOg'ile ja muutusid fae'deks.

Öeldakse, et Tuatha de Danann on jumalanna Danu lapsed, kes ilmusid Tir na nOg'ile ja põletasid oma laevad, et nad ei saaks sealt kunagi lahkuda. Raamatus "Gods and Fighting Men" ütleb leedi Augusta Gregory: "See oli udus Tuatha de Danann, Dana jumalate rahvas, või nagu mõned neid nimetasid, Dea mehed, tulid läbi õhu ja kõrge õhu Iirimaale." See oli üks neist, kes ei saanud kunagi lahkuda, vaid tuli läbi õhu ja kõrge õhu Iirimaale.

Seotud müüdid ja legendid

Lugu kangelase teekonnast allmaailma ja tema hilisemast naasmisest leidub mitmes erinevas kultuurimütoloogias. Jaapani legendis on näiteks lugu kalamehest Urashima Taro, mis pärineb umbes kaheksandast sajandist. Urashima päästis kilpkonna ja sai oma hea teo eest tasu eest loa külastada mere all asuvat draakonipaleed. Pärast kolme päeva kuiKui ta seal külalisena koju naasis, leidis ta end kolm sajandit tulevikus, kus kõik tema küla elanikud olid ammu surnud ja kadunud.

On olemas ka rahvajutt kuningas Herla, iidse brittide kuninga kohta. Keskaegne kirjanik Walter Map kirjeldab Herla seiklusi järgmises raamatus. De Nugis Curialium. Herla oli ühel päeval jahil ja kohtas päkapikkude kuningat, kes nõustus osalema Herla pulmas, kui Herla tuleb aasta hiljem päkapikkude kuninga pulma. Päkapikkude kuningas saabus Herla pulmatseremooniale tohutu saatjaskonna ja rikkalike kingitustega. Aasta hiljem, nagu lubatud, käisid Herla ja tema võõrustaja päkapikkude kuninga pulmas ja jäid kolmeks päevaks - võib-olla märkate korduvat teematsiin. Kui nad aga koju jõudsid, ei tundnud keegi neid ega mõistnud nende keelt, sest kolmsada aastat oli möödas ja Suurbritannia oli nüüd saksteist. Walter Map kirjeldab seejärel kuningas Herlat kui Metsiku Jahi juhti, kes kihutab lõputult läbi öö.