Mis on advent? Tähendus, päritolu ja kuidas seda tähistatakse

Advendiaja tähistamine tähendab, et veedetakse aega vaimseks ettevalmistuseks Jeesuse Kristuse tulevaseks sünniks jõulude ajal. Lääne kristluses algab advendiaeg neljandal pühapäeval enne jõulupüha ehk pühapäeval, mis langeb kõige lähemale 30. novembrile, ja kestab kuni jõululaupäevani ehk 24. detsembrini.

Mis on advendiaeg?

Advendiaeg on vaimse ettevalmistuse periood, mille jooksul paljud kristlased valmistuvad Issanda Jeesuse Kristuse tulekuks ehk sünniks. Advendiaeg hõlmab tavaliselt palve, paastu ja meeleparanduse aega, millele järgneb ootus, lootus ja rõõm.

Paljud kristlased tähistavad advendiaega mitte ainult tänades Jumalat Kristuse esimese tuleku eest maa peale imikuna, vaid ka tema kohaloleku eest meie keskel täna Püha Vaimu kaudu ning valmistudes ja oodates tema lõplikku tulekut ajastu lõpus.

Advent Tähendus

Sõna advendiaeg tuleneb ladinakeelsest terminist adventus mis tähendab "saabumist" või "tulemist", eriti millegi väga olulise tulemist. Advendiaeg on seega nii Jeesuse Kristuse saabumise rõõmsa ja ootava tähistamise aeg kui ka ettevalmistav meeleparanduse, mõtiskluse ja patukahetsuse aeg.

Advendiaeg

Nende konfessioonide jaoks, kes tähistavad seda aega, tähistab advendiaeg kirikuaasta algust.

Lääne kristluses algab advendiaeg neljandal pühapäeval enne jõulupüha ehk pühapäeval, mis langeb 30. novembrile kõige lähemale, ja kestab kuni jõululaupäevani ehk 24. detsembrini. Kui jõululaupäev langeb pühapäevale, on see viimane ehk neljas advendipühapäev. Seega võib tegelik advendiaeg kesta 22-28 päeva, kuid enamik kaubanduslikke advendikalendreid algab 1. detsembril.

Juliuse kalendrit kasutavate ortodoksi kirikute puhul algab advent varem, 15. novembril, ja kestab 40 päeva, mitte neli nädalat (paralleelselt lihavõttepühadele eelneva 40-päevase paastuajaga). Advent on õigeusu kristluses tuntud ka kui sünnituspaast.

Usutunnistused, mis tähistavad

Advendiaega tähistatakse peamiselt kristlikes kirikutes, mis järgivad kiriklikku liturgiliste aastaaegade kalendrit, et määrata kindlaks pühad, mälestuspäevad, paastud ja pühad. Nende konfessioonide hulka kuuluvad katoliku, õigeusu, anglikaani/episkopaali, luteri, metodisti ja presbüteri kirikud.

Tänapäeval on aga üha enam protestantlikke ja evangeelseid kristlasi tunnistanud advendi vaimset tähtsust ning on hakanud advendiaja vaimu taaselustama tõsise mõtiskluse, rõõmsa ootuse ja traditsiooniliste advendikommete järgimise kaudu.

Advendiaja päritolu

Katoliku entsüklopeedia andmetel algas advendiaeg millalgi pärast 4. sajandit kui paastu ja ettevalmistuse aeg kolmekuningapäevaks, mitte jõulude ootuses. Kolmekuningapäeval tähistatakse Kristuse ilmumist, meenutades tarkade meeste külastust ja mõnes traditsioonis Jeesuse ristimist. Saatkonnad keskendusid Issanda kehastumise ehk inimeseks saamise imele. Sellelaeg, mil uued kristlased ristiti ja võeti vastu usku, ja nii kehtestas algkirik 40-päevase paastu ja meeleparanduse perioodi.

Hiljem, 6. sajandil, seostas püha Gregorius Suur esimesena seda advendiaega Kristuse tulekuga. Algselt ei oodatud mitte Kristuse-lapse tulekut, vaid Kristuse teist tulemist.

Keskajaks oli advendiaja tavapäraseks pikkuseks saanud neli pühapäeva, mille jooksul paastuti ja tehti meeleparandust. Samuti laiendas kirik advendiaja tähendust nii, et see hõlmas Kristuse tulekut tema sündimise kaudu Petlemmas, tema tulevast tulekut aegade lõpus ja tema kohalolekut meie keskel tõotatud Püha Vaimu kaudu.

Tänapäeva advendiaja jumalateenistused sisaldavad sümboolseid kombeid, mis on seotud kõigi kolme Kristuse "advendiga".

Sümbolid ja tavad

Tänapäeval eksisteerib palju erinevaid variante ja tõlgendusi advenditavadest, sõltuvalt konfessioonist ja peetava jumalateenistuse tüübist. Järgnevad sümbolid ja tavad annavad ainult ülevaate ja ei ole ammendav allikas kõigi kristlike traditsioonide kohta.

Mõned kristlased otsustavad lisada advenditegevused oma pere pühade traditsioonidesse, isegi kui nende kirik ei tunnusta ametlikult advendiaega. Nad teevad seda, et hoida Kristust oma jõulupidude keskmes. Perekondlik jumalateenistus advendipärja, Jesse puu või Kristusepuu ümber võib muuta jõuluaja veelgi sisukamaks. Mõned pered võivad valida, etmitte panna jõulukaunistusi üles enne jõululaupäeva, et keskenduda sellele, et jõulud ei ole veel käes.

Erinevad konfessioonid kasutavad selle hooaja jooksul ka teatud sümboolikat. Näiteks katoliku kirikus kannavad preestrid selle hooaja jooksul lillat riietust (nagu nad teevad seda ka paastu ajal, mis on teine "ettevalmistav" liturgiline hooaeg) ja lõpetavad "Gloria" ütlemise kuni jõuludeni.

Advendikirik

Advendipärja süütamine on komme, mis sai alguse luterlastel ja katoliiklastel 16. sajandi Saksamaal. Tavaliselt on advendipärja okstest või pärgadest koosnev ring, millel on neli või viis küünalt. Advendiaja jooksul süüdatakse igal pühapäeval üks küünal pärgal, mis on osa ühisest advendijumalateenistusest.

Paljud kristlikud pered naudivad oma advendipärja valmistamist ka kodus. Traditsiooniline struktuur hõlmab kolme lillat (või tumesinist) küünalt ja ühte roosa roosat küünalt, mis on asetatud pärgadesse ja mille keskel on sageli üks suurem valge küünal. Igal advendinädalal süüdatakse veel üks küünal.

Advendi värvid

Advendiküünlad ja nende värvid on täis rikkalikku tähendust. Iga küünal esindab jõuludeks valmistumise konkreetset aspekti.

Kolm põhivärvi on lilla, roosa ja valge. Lilla sümboliseerib meeleparandust ja kuninglikkust (katoliku kirikus on lilla ka liturgiline värv sel aastaajal), roosa tähistab rõõmu ja rõõmustamist ning valge tähistab puhtust ja valgust.

Iga küünal kannab ka konkreetset nime. Esimene lilla küünal on prohveti küünal või lootuse küünal. Teine lilla küünal on Petlemma küünal või ettevalmistuse küünal. Kolmas (roosa) küünal on karjase küünal või rõõmu küünal. Neljas (lilla) küünal on ingliküünal või armastuse küünal. Ja viimane (valge) küünal on Kristuse küünal.

Jesse Tree

Jesse puu on ainulaadne advendipuu komme, mis pärineb keskajast ja on pärit Jesaja ettekuulutusest Jesse juurest (Jesaja 11:10). See traditsioon võib olla väga kasulik ja lõbus, et õpetada lastele jõulude ajal Piiblit.

Iseuse puu kujutab Jeesuse Kristuse sugupuud ehk genealoogiat, mida saab kasutada päästmise loo jutustamiseks, alustades loomisest ja jätkates kuni Messia tulekuni.

Alfa ja Oomega

Mõnes kirikutraditsioonis on kreeka tähestiku tähed alfa ja oomega advendi sümbolid. See pärineb Ilmutus 1:8: "Mina olen alfa ja oomega, ütleb Issand Jumal, kes on ja kes oli ja kes on tulevane, kõikvõimas." (NIV)