Sisukord
Kuigi piibliteadlased vaidlevad pühade nädala sündmuste täpse järjekorra üle, on see ajakava ligikaudne ülevaade kristliku kalendri kõige pühamate päevade tähtsamatest sündmustest. Järgige Jeesuse Kristuse samme palmipuudepühapäevast kuni ülestõusmispühapäevani, uurides igal päeval toimunud tähtsamaid sündmusi.
1. päev: Triumfaalne sissepääs palmipuudepühapäeval
Pühapäeval enne oma surma alustas Jeesus oma reisi Jeruusalemma, teades, et varsti peab ta andma oma elu meie pattude eest. Petfage'i küla lähenedes saatis ta kaks oma jüngrit ette ja käskis neil otsida eeslit ja selle katkematut varssa. Jüngrid said korralduse loomad lahti siduda ja tuua need tema juurde.
Siis istus Jeesus noore eesli selga ja astus aeglaselt ja alandlikult oma võidukäiguga Jeruusalemma, täites sellega Sakarja 9:9 toodud iidset ettekuulutust:
"Rõõmustage väga, Siioni tütar! Hüüa, Jeruusalemma tütar! Vaata, teie kuningas tuleb teie juurde, õiglane ja päästetud, õrn ja ratsutab eesli seljas, varsa, eesli varsa."Rahvahulk tervitas teda, lehvitades õhus palmiokstega ja hüüdes: "Hosanna Taaveti Pojale! Õnnistatud on see, kes tuleb Issanda nimel! Hosanna kõrges!".
Palmis pühapäeval ööbis Jeesus koos oma jüngritega Petaanias, mis on Jeruusalemmast umbes kaks miili ida pool asuv linn. Seal elasid Laatsarus, kelle Jeesus oli surnuist üles äratanud, ja tema kaks õde, Maarja ja Marta. Nad olid Jeesuse lähedased sõbrad ja tõenäoliselt võõrustasid teda ja tema jüngrid nende viimaste päevade jooksul Jeruusalemmas.
Jeesuse triumfaalne sissepääs on kirjas Matteuse 21:1-11, Markuse 11:1-11, Luuka 19:28-44 ja Johannese 12:12-19.
2. päev: Esmaspäeval puhastab Jeesus templi
Järgmisel hommikul pöördus Jeesus koos oma jüngritega tagasi Jeruusalemma. Teel neetud viigipuu, sest see ei kandnud vilja. Mõned teadlased usuvad, et see viigipuu neetud puu kujutas Jumala kohut vaimselt surnud Iisraeli usuliidrite üle. Teised usuvad, et sümboolika laienes kõigile usklikele, näidates, et tõeline usk on midagi enamat kui ainult välisedreligioossus; tõeline, elav usk peab inimese elus kandma vaimset vilja.
Kui Jeesus jõudis templisse, leidis ta hoovid täis korrumpeerunud rahavahetajaid. Ta hakkas nende laudu ümber lükkama ja templit puhastama, öeldes: "Pühakiri kuulutab: "Minu tempel saab olema palvekoda, aga teie olete selle muutnud varaste kojaks" (Luuka 19:46).
Esmaspäeva õhtul viibis Jeesus taas Peetanias, tõenäoliselt oma sõprade Maarja, Marta ja Laatsaruse kodus.
Esmaspäeva sündmused on kirjas Matteuse 21:12-22, Markuse 11:15-19, Luuka 19:45-48 ja Johannese 2:13-17.
3. päev: Teisipäeval läheb Jeesus Õlimäele.
Teisipäeva hommikul pöördusid Jeesus ja tema jüngrid tagasi Jeruusalemma. Teel möödusid nad kuivanud viigipuust ja Jeesus rääkis oma kaaslastele usu tähtsusest.
Tagasi templis olid usujuhid Jeesuse peale vihased, sest ta oli end kehtestanud vaimse autoriteedina. Nad korraldasid varitsuse, et teda arreteerida. Kuid Jeesus vältis nende lõksu ja mõistis neile karmi kohtuotsuse, öeldes:
"Pimedad teejuhid!... Sest te olete nagu valgetatud hauad - väljastpoolt ilusad, kuid seestpoolt täis surnute luid ja igasugust ebapuhtust. Väliselt näete välja nagu õiglased inimesed, kuid seestpoolt on teie südamed täis silmakirjalikkust ja seadusetust... Madu! Viprite pojad! Kuidas te pääsete põrgu kohtumõistmisest?" (Mt 23:24-33).Hiljem samal pärastlõunal lahkus Jeesus linnast ja läks koos oma jüngritega Õlimäele, mis asub templist idas ja vaatab üle Jeruusalemma. Siin pidas Jeesus Õlimäe kõne, mis on põhjalik ettekanne Jeruusalemma hävitamisest ja ajastu lõpust. Ta räägib, nagu tavaliselt, tähendamissõnades, kasutades sümboolset keelt lõpuaja sündmustest, sealhulgas tema teisest tulekust ja viimasest ajast.kohtuotsus.
Pühakirja kohaselt oli see teisipäev ka päev, mil Juudas Iskariot pidas läbirääkimisi Sanhedriiniga, Vana-Iisraeli rabbiinide kohtuga, et reedada Jeesus (Matteuse 26:14-16).
Pärast väsitavat päeva, mis oli täis vastasseise ja hoiatusi tuleviku kohta, pöördusid Jeesus ja jüngrid taas kord tagasi Betaaniasse, et seal ööbida.
Teisipäeva tormilised sündmused ja Õlimäe kõne on kirjas Matteuse 21:23-24:51, Markuse 11:20-13:37, Luuka 20:1-21:36 ja Johannese 12:20-38.
4. päev: Püha kolmapäev
Piibel ei ütle, mida Issand tegi paastunädala kolmapäeval. Teadlased oletavad, et pärast kahte kurnavat päeva Jeruusalemmas veetsid Jeesus ja tema jüngrid selle päeva paasapüha ootuses Petaanias.
Vaid veidi aega varem oli Jeesus ilmutanud jüngritele ja kogu maailmale, et tal on võim surma üle, äratades Laatsaruse hauast üles. Pärast seda uskumatut imet uskusid paljud inimesed Betaanias, et Jeesus on Jumala Poeg, ja panid oma usu temasse. Samuti oli Laatsaruse õde Maarja vaid mõned ööd varem Betaanias armastavalt võidnud Jeesuse jalgu kalliteparfüüm.
5. päev: Paasapüha ja viimane õhtusöömaaeg suurel neljapäeval
Püha nädal võtab neljapäeval sünge pöörde.
Jeesus saatis Peetruse ja Johannese ette Jeruusalemmas asuvasse Ülemruumi, et teha ettevalmistusi paasapühaks. Sel õhtul pärast päikeseloojangut pesi Jeesus oma jüngrite jalgu, kui nad valmistusid paasapüha jagamiseks. Seda alandlikku teenimistoimingut sooritades näitas Jeesus eeskujuks, kuidas usklikud peaksid üksteist armastama. Tänapäeval harrastavad paljud kogudused jalavett pesemise tseremooniaid.osana oma suurel neljapäeval toimuvatest jumalateenistustest.
Siis jagas Jeesus oma jüngritega paasapüha püha, öeldes:
"Ma olen väga tahtnud süüa koos teiega seda paasapüha sööki, enne kui mu kannatused algavad. Sest ma ütlen teile nüüd, et ma ei söö seda sööki enam enne, kui selle tähendus Jumala Kuningriigis täitub." (Luuka 22:15-16, NLT).Jumala Tallina oli Jeesus valmis täitma paasapüha tähendust, andes oma ihu, et see purustada ja oma veri ohvriks valada, vabastades meid patust ja surmast. Selle viimase õhtusöömaaja ajal kehtestas Jeesus Issanda õhtusöömaaja ehk õhtusöömaaja, andes oma järgijatele korralduse pidevalt oma ohvrit meeles pidada, jagades leiva ja veini elemente (Luuka 22:19-20).
Hiljem lahkusid Jeesus ja jüngrid Ülemruumist ja läksid Getsemani aeda, kus Jeesus palvetas piinades Jumala Isa poole. Luuka evangeelium ütleb, et "tema higi muutus nagu suured veretilgad, mis langesid maa peale" (Luuka 22:44, ESV).
Hilisõhtul Getsemaanes reedeti Jeesus Juudas Iskarioti suudlusega ning sanhedriin arreteeris ta. Ta viidi ülempreestri Kaifase koju, kuhu oli kogunenud kogu nõukogu, et alustada oma kohtuasja esitamist Jeesuse vastu.
Vahepeal, varahommikul, kui Jeesuse kohtuprotsess oli algamas, eitas Peetrus kolm korda, et ta tunneb oma Meistrit, enne kui kukk kräunis.
Vaata ka: Näitleiva laud osutas elu leivaleNeljapäeva sündmused on kirjas Matteuse 26:17-75, Markuse 14:12-72, Luuka 22:7-62 ja Johannese 13:1-38.
6. päev: Kohtuprotsess, ristilöömine, surm ja matmine suurel reedel
Suur reede on paastunädala kõige raskem päev. Kristuse teekond muutus nendel viimastel tundidel, mis viisid tema surmani, reeturlikuks ja teravalt valusaks.
Pühakirja kohaselt sai Jeesuse reetnud jünger Juudas Iskariot kahetsusest jagu ja hukkus reede varahommikul.
Vahepeal, enne kolmandat tundi (kell 9 hommikul), pidi Jeesus taluma valesüüdistuste, hukkamõistmise, mõnitamise, peksmise ja hülgamise häbi. Pärast mitut ebaseaduslikku kohtuprotsessi mõisteti ta surma ristilöömise läbi, mis oli üks kõige kohutavamaid ja häbiväärsemaid tol ajal tuntud surmanuhtluse meetodeid.
Enne Kristuse äraviimist sülitasid sõdurid teda, piinasid ja mõnitasid teda ning läbistasid teda okaskrooniga. Seejärel kandis Jeesus oma risti Golgatale, kus teda jälle mõnitati ja solvati, kui Rooma sõdurid naelutasid ta puust ristile.
Jeesus ütles ristilt seitse viimast lauset. Tema esimesed sõnad olid: "Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad." (Luuka 23:34, NIV). Tema viimased sõnad olid: "Isa, sinu kätte ma annan oma vaimu." (Luuka 23:46, NIV).
Siis, umbes üheksandal tunnil (kell 15.00), puhus Jeesus oma viimase hingetõmbeõhu välja ja suri.
Reede õhtul kell 18.00 võtsid Nikodeemos ja Arimaatia Joosep Jeesuse surnukeha ristilt maha ja panid selle hauda.
Reede sündmused on kirjas Matteuse 27:1-62, Markuse 15:1-47, Luuka 22:63-23:56 ja Johannese 18:28-19:37.
7. päev: laupäeval hauakambris
Jeesuse surnukeha lebas hauas, kus Rooma sõdurid valvasid seda laupäeval, mis oli hingamispäev, terve päeva. Kui hingamispäev lõppes kell 18.00, töödeldi Kristuse surnukeha tseremoniaalselt matmiseks Nikodeemuse poolt ostetud vürtsidega:
"Ta tõi umbes seitsekümmend viis kilo mürrast ja aaloest valmistatud lõhnasalvi. Juudi matusekommete kohaselt mähkisid nad Jeesuse keha koos vürtsidega pikkadesse linasest riidest linadesse." (Jh 19: 39-40, NLT).Nikodeemos, nagu ka Arimaatia Joosep, oli Sanhedriini liige, kohtusse, mis oli Jeesuse Kristuse surma mõistnud. Mõnda aega olid mõlemad mehed elanud salaja Jeesuse järgijatena, kartes oma usku avalikult tunnistada, kuna nad olid juudi kogukonnas silmapaistvas positsioonis.
Samamoodi olid mõlemad sügavalt mõjutatud Kristuse surmast. Nad tulid julgelt välja peidust, riskides oma maine ja eluga, sest nad olid mõistnud, et Jeesus on tõepoolest kauaoodatud Messias. Koos hoolitsesid nad Jeesuse surnukeha eest ja valmistasid selle matmiseks ette.
Samal ajal kui tema füüsiline keha lebas hauas, maksis Jeesus Kristus patu eest karistuse, pakkudes täiuslikku, laitmatut ohvrit. Ta võitis surma nii vaimselt kui ka füüsiliselt, kindlustades meie igavese pääste:
"Sest te teate, et Jumal maksis lunaraha, et päästa teid tühjast elust, mille te pärandasite oma esivanematelt. Ja lunaraha, mille ta maksis, ei olnud pelgalt kuld või hõbe. Ta maksis teie eest Kristuse, Jumala patuta ja laitmatu tallelõikuse kallist eluvett." (1Pt 1:18-19, NLT).Laupäevased sündmused on kirjas Matteuse 27:62-66, Markuse 16:1, Luuka 23:56 ja Johannese 19:40.
8. päev: Ülestõusmispüha
Ülestõusmispühade pühapäeval ehk lihavõttepühal jõuame pühade nädala kulminatsioonini. Jeesuse Kristuse ülestõusmine on kristliku usu tähtsaim sündmus. Kogu kristliku õpetuse alus sõltub selle jutustuse tõesusest.
Pühapäeva varahommikul läksid mitmed naised (Maarja Magdaleena, Joanna, Salome ja Maarja, Jaakobuse ema) haua juurde ja avastasid, et suur kivi, mis kattis sissepääsu, oli ära veeretatud. Ingel teatas:
"Ärge kartke! Ma tean, et te otsite Jeesust, kes oli risti löödud. Ta ei ole siin! Ta on üles tõusnud surnuist, nii nagu ta ütles, et see juhtub." (Matteuse 28:5-6, NLT).Oma ülestõusmise päeval ilmus Jeesus Kristus vähemalt viiel korral. Markuse evangeelium ütleb, et esimene, kes teda nägi, oli Maarja Magdaleena. Jeesus ilmus ka Peetrusele, kahele jüngrile Emmause teel ja hiljem samal päeval kõigile jüngritele peale Tooma, kui nad olid kogunenud majja palvetama.
Evangeeliumides esitatud pealtnägijate kirjeldused annavad kristlaste arvates vaieldamatu tõendusmaterjali selle kohta, et Jeesuse Kristuse ülestõusmine tõepoolest toimus. Kaks aastatuhandet pärast tema surma kogunevad Kristuse järgijad ikka veel Jeruusalemma, et näha tühja hauda.
Pühapäeva sündmused on kirjas Matteuse 28:1-13, Markuse 16:1-14, Luuka 24:1-49 ja Johannese 20:1-23.
Vaata ka: Novena Püha Expeditusele (kiireloomuliste juhtumite jaoks) Cite this Article Format Your Citation Fairchild, Mary. "Holy Week Timeline: From Palm Sunday to the Resurrection." Learn Religions, Aug. 28, 2020, learnreligions.com/holy-week-timeline-700618. Fairchild, Mary. (2020, August 28). Holy Week Timeline: From Palm Sunday to the Resurrection. Retrieved from //www.learnreligions.com/holy-week-timeline-700618 Fairchild, Mary. "Holy Week Timeline: FromPalmipuude pühapäevast ülestõusmiseni." Learn Religions. //www.learnreligions.com/holy-week-timeline-700618 (vaadatud 25. mai 2023). copy citation