Sisukord
Veinil on Piiblis oluline roll, sest sellele maitsvale viinapuu viljale viidatakse rohkem kui 140 korral. Alates Noa päevadest Moosese raamatus (1. Moosese 9:18-27) kuni Saalomoni ajast (Laululaul 7:9) ja edasi läbi Uue Testamendi kuni Ilmutusraamatuni (Ilm 14:10) esineb vein piiblitekstis.
Vein oli antiikmaailmas tavaline jook, mis oli üks Jumala erilisi õnnistusi, et tuua rõõmu oma rahva südamesse (5. Moosese 7:13; Jeremia 48:33; Psalm 104:14-15). Siiski teeb Piibel selgeks, et liigne nautimine ja veini kuritarvitamine on ohtlik tegevus, mis võib hävitada inimese elu (Õpetussõnad 20:1; 21:17).
Vaata ka: Miks kasutatakse palmipuude oksi palmipuude pühapäeval?Vein Piiblis
- Vein, mis rõõmustab südant, on üks Jumala erilisi õnnistusi Tema rahvale.
- Vein sümboliseerib Piiblis elu, elujõudu, rõõmu, õnnistust ja heaolu.
- Uues Testamendis tähistab vein Jeesuse Kristuse verd.
- Piiblis on selgelt öeldud, et veini liigne tarbimine võib teha suurt kahju neile, kes seda sellisel viisil väärkasutavad.
Vein saadakse viinamarjade kääritatud mahlast - see oli puu, mida kasvatati laialdaselt kogu iidsetel pühadel maadel. Piibli ajal korjati küpsed viinamarjad viinamarjaistandustest korvidesse ja viidi veinipressi. Viinamarjad purustati või tallati suurel lamedal kivil, nii et mahl pressiti välja ja voolas läbi madalate kanalite alla hiiglaslikku kivivanni veinipressi jalamile.
Viinamarjamahl koguti purgudesse ja pandi kõrvale käärima jahedas looduslikus koopas või raiutud tsisternis, kus oli võimalik säilitada sobiv käärimistemperatuur. Paljud kirjakohad viitavad sellele, et Piiblis oli veini värvus punane nagu veri (Jesaja 63:2; Õpetussõnad 23:31).
Vein Vanas Testamendis
Vein sümboliseeris elu ja elujõudu. Samuti oli see Vana Testamendis rõõmu, õnnistuse ja õitsengu märk (1Moosese 27:28). Vana Testamendis nimetati veini kolmteist korda "kangeks joogiks" ja see oli tugev alkohoolne jook ning aphrodisiaakum. Teised veini nimetused Piiblis on "viinamarjade veri" (1Moosese 49:11); "Hebroni vein" (Hesekiel 27:18); "uus vein" (Luuka 5:38); "vanutatud vein" (Jesaja 25:6);"vürtsitatud vein" ja "granaatõunavein" (Laulupeo 8:2).
Kogu Vana Testamendi jooksul seostati veini joomist õnne ja pidutsemisega (Kohtumõistja 9:13; Jesaja 24:11; Sakarja 10:7; Psalm 104:15; Koguja 9:7; 10:19). Iisraellastele oli antud käsk tuua veini joomisohvreid ja veinist kümnist (4Moosese 15:5; Nehemja 13:12).
Vein oli olulisel kohal mitmes Vana Testamendi loos. 1Moosese 9:18-27, kus Noa istutas pärast oma perekonnaga laevalt lahkumist viinamarjaistandust. Ta joob end veinist purju ja lebas katmata oma telgis. Noa poeg Ham nägi teda alasti ja ei austanud oma isa oma vendade ees. Kui Noa sellest teada sai, neiras ta Hami ja tema järeltulijad. See juhtum oli esimene juhtum Piiblis, mis näitab, etlaastamist, mida joomine võib põhjustada endale ja oma perekonnale.
Õpetussõnad 20:1 kehastab veini: "Vein on pilkaja, kange jook kakleja, ja kes sellest eksleb, ei ole tark" (Õpetussõnad 20:1, ESV). "Kes armastavad naudinguid, saavad vaeseks; kes armastavad veini ja luksust, ei saa kunagi rikkaks," teatab Õpetussõnad 21:17 (NLT).
Kuigi vein oli Jumala kingitus, et õnnistada oma rahvast rõõmuga, viis selle väärkasutamine nad Issanda hülgamisele ja ebajumalate kummardamisele (Hoosea 2:8; 7:14; Taanieli 5:4). Jumala viha on kujutatud ka kui karikas veini, mis valatakse välja kohtumõistmiseks (Psalm 75:8).
Vaata ka: Mis on Buddha? Kes oli Buddha?Saalomoni laulus on vein armastajate jook. "Olgu teie suudlused nii erutavad kui parim vein," kuulutab Saalomon salmis 7:9 (NLT). Saalomoni laul 5:1 loetleb veini armastajate vahelise armatsemise koostisosade hulgas: "[[ Noormees ] Ma olen sisenenud oma aeda, mu aare, mu pruut! Ma kogun mürri koos oma vürtsidega ja söön meekarva koos oma meega. Ma joon veini koos oma piimaga. [ Jeruusalemma noored naised ] Oh, armastaja ja armastatud, sööge ja jooge! Jah, jooge sügavalt oma armastusest!" (NLT). Mitmes kohas kirjeldatakse nendevahelist armastust kui paremat ja kiiduväärsemat kui vein (Laulupeo 1:2, 4; 4:10).
Vana ajal tarvitati veini lahjendamata ja veega segatud veini peeti rikutuks või hävituks (Jesaja 1:22).
Vein Uues Testamendis
Uues Testamendis hoiti veini loomanahkadest valmistatud kolbides. Jeesus kasutas vanade ja uute veinivannide mõistet, et illustreerida vana ja uue lepingu erinevust (Matteuse 9:14-17; Markuse 2:18-22; Luuka 5:33-39).
Kui vein kääritatakse, tekitab see gaase, mis venitavad veinimahte. Uus nahk võib laieneda, kuid vanem nahk kaotab oma paindlikkuse. Uus vein vanades veinimahvides lõhuks nahk, põhjustades veini välja voolamise. Tõde Jeesusest kui Päästjast ei saanud mahutada endise enesekohase, variserliku religiooni piiridesse. Vana, surnud tee oli liiga kuivanud ja vastuvõtmatu, et kanda endasvärske sõnum päästest Jeesuses Kristuses maailmale. Jumal kasutab oma kogudust selle eesmärgi saavutamiseks.
Jeesuse elus oli vein tema au demonstreerimiseks, nagu näha Kristuse esimeses imes, kui ta muutis vee veiniks Kaana pulmas (Jh 2:1-12). See ime andis ka märku, et Iisraeli Messias toob oma rahvale rõõmu ja õnnistust.
Mõnede piibliteadlaste arvates oli Uue Testamendi vein veega lahjendatud, mis võis teatud kasutusviiside puhul olla õige. Kuid vein pidi olema piisavalt tugev, et joovastada, et apostel Paulus hoiataks: "Ärge joovastuge veinist, mis viib eksitusse. Selle asemel täituge Vaimuga" (Efeslastele 5:1, NIV).
Mõnikord segati veini vürtsidega, nagu mürruga, kui tuimestusvahend (Markuse 15:23). Veini joomine oli soovitatav ka haavatute või haigete leevendamiseks (Õpetussõnad 31:6; Matteuse 27:34). Apostel Paulus õpetas oma noorele protegendile Timoteusele: "Ära joo ainult vett. Sa peaksid oma kõhu pärast natuke veini jooma, sest sa oled nii tihti haige" (1. Timoteuse 5:23, NLT).
Vein ja õhtusöömaaeg
Kui Jeesus Kristus mälestas oma jüngritega viimset õhtusöömaaega, kasutas ta veini, et kujutada oma verd, mis valatakse ohvriks maailma pattude eest tema kannatuste ja ristisurma kaudu (Mt 26:27-28; Mk 14:23-24; Lk 22:20). Igaüks, kes mäletab tema surma ja ootab tema tagasitulekut, saab osa uuest lepingust, mis on kinnitatud tema verega (1Kr.11:25). Kui Jeesus Kristus tuleb tagasi, ühinevad nad temaga suurel pidulikul pidustusel (Markuse 14:25; Matteuse 26:29; Luuka 22:28-30; 1. Korintlastele 11:26).
Tänapäeval tähistab kristlik kirik jätkuvalt Issanda õhtusöömaaja, nagu Ta on käskinud. Paljudes traditsioonides, sealhulgas katoliku kirikus, kasutatakse sakramendis kääritatud veini. Enamik protestantlikke konfessioone teenib nüüd viinamarjamahla. (Mitte miski Piiblis ei käsu ega keela kääritatud veini kasutada õhtusöömaajal).
Leiva ja veini elementide suhtes on olemas erinevad teoloogilised seisukohad. "Reaalse kohaloleku" seisukoht usub, et Jeesuse Kristuse ihu ja veri on õhtusöömaajal füüsiliselt kohal leivas ja veinis. Roomakatoliku seisukoht on, et kui preester on veini ja leiva õnnistanud ja pühitsetud, siis muutuvad Kristuse ihu ja veri sõna otseses mõttes kohal olevaks. Veinimuundub Jeesuse vereks ja leib muutub tema ihuks. Seda muutumisprotsessi nimetatakse transsubstantiatsiooniks. Veidi teistsugune seisukoht usub, et Jeesus on tõesti kohal, kuid mitte füüsiliselt.
Teine seisukoht on, et Jeesus on kohal vaimses mõttes, kuid mitte sõna otseses mõttes elementides. Reformitud kirikud, mis esindavad kalvinistlikku seisukohta, võtavad selle seisukoha. Lõpuks, "mälestus" seisukoht aktsepteerib, et elemendid ei muutu kehaks ja vereks, vaid toimivad sümbolitena, mis kujutavad Kristuse ihu ja verd, mälestuseks Issanda kestvast ohvrist. Kristlased, kes seda seisukohta esindavad.usun, et Jeesus rääkis viimsel õhtusöögil piltlikult, et õpetada vaimset tõde. Tema vere joomine on sümboolne tegevus, mis tähistab Kristuse täielikku vastuvõtmist oma ellu ja mitte millegi tagasi hoidmist.
Veini roll on suur kogu piibellikus jutustuses. Selle väärtust märgitakse nii põllumajanduses ja majandusharudes kui ka inimeste südame rõõmustamisel. Samal ajal hoiatab Piibel veini liigse joomise eest ja soovitab mõnes olukorras isegi täielikku hoidumist (3. Moosese 10:9; Kohtumõistjate 13:2-7; Luuka 1:11-17; Luuka 7:33).
Allikad
- Vein. Lexhami piiblisõnastik.
- Wine. Holman Treasury of Key Bible Words (lk 207).
- Wine, Wine Press. Rahvusvaheline standardne piiblientsüklopeedia (köited 1-5, lk 3087).
- Wine, Wine Press. Piibli teemade sõnastik: Kättesaadav ja põhjalik abivahend teemakohaste uurimuste jaoks.
