Anatman või Anatta, budistlik õpetus Mina puudumisest

Õpetus anatman (Sanskriti keeles; anatta Selle õpetuse kohaselt ei ole olemas "mina" püsiva, tervikliku, autonoomse olendi tähenduses individuaalses eksistentsis. See, mida me peame oma minaks, "mina", mis elab meie kehas, on vaid mööduv kogemus.

See on õpetus, mis eristab budismi teistest vaimsetest traditsioonidest, nagu näiteks hinduism, mis väidab, et Atman, mina, on olemas. Kui te ei mõista anatmani, siis mõistate valesti enamikku Buddha õpetusi. Kahjuks on anatman keeruline õpetus, mida sageli ei arvestata või tõlgendatakse valesti.

Anatta't mõistetakse mõnikord valesti nii, et midagi ei ole olemas, kuid seda ei õpeta budism. Täpsem on öelda, et eksistents on olemas, kuid me mõistame seda ühekülgselt ja ekslikult. Anatta puhul, kuigi ei ole mina ega hinge, on siiski olemas elu pärast surma, taassünd ja karma vilja kandmine. Õiged vaated ja õiged teod on vajalikud vabanemiseks.

Olemasolu kolm omadust

Anatta ehk enese puudumine on üks kolmest eksistentsi omadusest. Teised kaks on anicca ehk igasuguse olemise ebapüsivus ja dukkha ehk kannatused. Me kõik kannatame või ei leia rahulolu füüsilises maailmas või omaenda mõtetes. Me kogeme pidevalt muutusi ja millegi külge kiindumine on mõttetu, mis omakorda toob kaasa kannatusi. Selle aluseks on, et ei ole olemas püsivatmina, see on komponentide kogum, mis on pidevas muutumises. Nende kolme budismi pitseri õige mõistmine on osa Kaheksa väärikast teest.

Enda eksitus

Inimese tunne, et tal on selgepiiriline mina, tuleneb viiest agregaadist ehk skandhas. Need on: vorm (keha ja meeled), aistingud, tajumine, tahtmine ja teadvus. Me kogeme maailma viie skandha kaudu ja selle tulemusena klammerdume asjadesse ja kogeme kannatusi.

Anatman theravada budismis

Theravada traditsioonis on anatta tõeline mõistmine võimalik ainult praktiseerivatele munkadele, mitte aga ilmikutele, kuna seda on psühholoogiliselt raske saavutada. See nõuab õpetuse rakendamist kõigi objektide ja nähtuste suhtes, iga inimese mina eitamist ning mina ja mitte-ise tuvastamist. Vabastatud nirvaana seisund on anatta seisund. Seda vaidlustavad aga mõnedkiTheravada traditsioonid, mis ütlevad, et nirvaana on tõeline mina.

Anatman mahajaana budismis

Nagarjuna nägi, et idee ainulaadsest identiteedist viib uhkuse, isekuse ja omamishimu juurde. Eitades mina, vabaned nendest kinnisideedest ja aktsepteerid tühjust. Ilma mina kontseptsiooni kõrvaldamata jääd sa teadmatuse seisundisse ja oled kinni uuestisündide tsüklis.

Tathagatagarhba Sutrad: Buddha kui tõeline mina

On varaseid budistlikke tekste, mis ütlevad, et meil on Tathagata, Buddha-loodus või sisemine tuum, mis näib olevat vastuolus enamiku budistliku kirjandusega, mis on kindlalt anatta. Mõned teadlased usuvad, et need tekstid on kirjutatud selleks, et võita mittebudistid ja propageerida enesearmastusest loobumist ja eneseteadvuse otsimise lõpetamist.