Millises keeles on Piibel kirjutatud?

Pühakiri algas väga primitiivse keelega ja lõppes veelgi keerukama keelega kui inglise keel.

Piibli keeleajalugu hõlmab kolme keelt: heebrea keel, koine Vana Testamendi koostamise sajandite jooksul arenes heebrea keel siiski nii, et see sisaldas omadusi, mis lihtsustasid selle lugemist ja kirjutamist.

Mooses istus maha, et kirjutada esimesed sõnad Moosese Moosese Moosese raamatust 1400 eKr. alles 3000 aastat hiljem, 1500. aastal pKr. tõlgiti kogu Piibel inglise keelde, mis teeb sellest dokumendist ühe vanima olemasoleva raamatu. Hoolimata oma vanusest peavad kristlased Piiblit ajakohaseks ja asjakohaseks, sest see on Jumala inspireeritud sõna.

Heebrea keel: Vana Testamendi keel

Heebrea keel kuulub semiidi keelerühma, mis on iidse Viljakuusiku keelte perekond, kuhu kuulusid ka akkadi keel, mis oli Nimrodi murre Moosese 10. raamatus; ugariidi keel, mis oli kaananlaste keel; ja aramea keel, mida kasutati tavaliselt Pärsia impeeriumis.

Heebrea keelt kirjutati paremalt vasakule ja see koosnes 22 konsonandist. Esimesel kujul jooksid kõik tähed kokku. Hiljem lisati punktid ja hääldusmärgid, et seda oleks lihtsam lugeda. Keele arenedes lisati vokaalid, et selgitada ebaselgeks muutunud sõnu.

Hepreakeelses lauseehituses võib olla kõigepealt verbi, millele järgnevad nimisõna või pronoomen ja objektid. Kuna see sõnajärjekord on nii erinev, ei saa heebrea keele lauset tõlkida sõna-sõnalt inglise keelde. Teine komplikatsioon on see, et heebrea sõna võib asendada üldkasutatavat fraasi, mis pidi olema lugejale teada.

Erinevad heebrea murded tõid teksti sisse võõrsõnu. Näiteks 1. Moosese raamat sisaldab mõningaid egiptuse väljendeid, samas kui Joosua, kohtumõistjad ja Rut sisaldavad kaananlaste väljendeid. Mõned prohvetlikud raamatud kasutavad pagendusest mõjutatud babüloonia sõnu.

Hüpe selguse osas toimus Septuaginta valmimisega, mis oli 200. aastal eKr. koostatud heebrea piibli tõlge kreeka keelde. See teos sisaldas Vana Testamendi 39 kanoonilist raamatut ning ka mõned raamatud, mis olid kirjutatud pärast Malakia ja enne Uut Testamenti. Kuna juudid hajusid aastate jooksul Iisraelist laiali, unustasid nad heebrea keele oskuse, kuid oskasid lugeda kreeka keelt, mis oli tollal levinud keel.

Kreeka keel avas Uue Testamendi paganatele

Kui piibli kirjutajad hakkasid evangeeliume ja kirju kirjutama, loobusid nad heebrea keelest ja pöördusid oma aja rahvakeele poole, koine ehk tavakreeka keel. Kreeka keel oli ühendav keel, mis levis Aleksander Suure vallutuste ajal, kelle sooviks oli helleniseerida ehk levitada kreeka kultuuri kogu maailmas. Aleksandri impeerium hõlmas Vahemere, Põhja-Aafrika ja osa Indiast, mistõttu kreeka keele kasutamine muutus valdavaks.

Kreeka keelt oli lihtsam rääkida ja kirjutada kui heebrea keelt, sest selles kasutati täielikku tähestikku, sealhulgas vokaale. Samuti oli kreeka keelel rikkalik sõnavara, mis võimaldas täpsete tähendustoonide kasutamist. Näiteks on kreeka keeles neli erinevat sõna armastuse kohta, mida kasutatakse Piiblis.

Lisakasu oli see, et kreeka keel avas Uue Testamendi paganatele ehk mittejuutlastele. See oli evangelisatsiooni jaoks äärmiselt oluline, sest kreeka keel võimaldas paganatel lugeda ja mõista evangeeliume ja kirju iseenda jaoks.

Aramea lisandus Piiblile

Kuigi aramea keelt ei ole Piibli kirjutamisel olulisel kohal, kasutati seda mitmes kirjakohas. Aramea keel oli levinud Pärsia impeeriumis; pärast pagendust tõid juudid aramea keele tagasi Iisraeli, kus sellest sai kõige populaarsem keel.

Heebrea piibel tõlgiti aramea keelde, mida nimetati targumiks, teisel templiperioodil, mis kestis 500 eKr kuni 70 pKr. Seda tõlget loeti sünagoogides ja kasutati õppetöös.

Piibli tekstid, mis algselt ilmusid aramea keeles, on Taanieli 2-7, Esra 4-7 ja Jeremija 10:11. Aramea keeles esinevad sõnad on kirjas ka Uues Testamendis:

• Talitha qumi ("Tüdruk või tütarlaps, tõuse!") Markuse 5:41
• Ephphatha ("Olge avatud") Markuse 7:34
• Eli, Eli, lema sebaqtani (Jeesuse hüüe ristilt: "Mu Jumal, mu Jumal, miks sa mind hülgasid?") Markuse 15:34, Matteuse 27:46.
• Abba ("Isa") Roomlastele 8:15; Galaatlastele 4:6.
• Maranatha ("Issand, tule!") 1. Korintlastele 16:22

Tõlked inglise keelde

Rooma impeeriumi mõjul võttis varakirik oma ametlikuks keeleks ladina keele. 382. aastal pKr. andis paavst Damasus I Hieronymusele tellimuse koostada ladinakeelne Piibel. Petlemma kloostris töötades tõlkis ta kõigepealt Vana Testamendi otse heebrea keelest, vähendades vigade võimalust, kui ta oleks kasutanud Septuagintat. Hieronymuse kogu Piibel, mida nimetati Vulgataks, sest ta kasutastolleaegne ühine kõne, ilmus umbes 402 pKr.

Vulgata oli ametlik tekst peaaegu 1000 aastat, kuid need piiblid olid käsitsi kopeeritud ja väga kallid. Pealegi ei osanud enamik tavainimesi ladina keelt lugeda. 1382. aastal andis John Wycliffe välja esimese täieliku inglise piibli, mis tugines peamiselt Vulgatale. Sellele järgnesid Tyndale'i tõlge umbes 1535. aastal ja Coverdale'i tõlge 1535. aastal. Reformatsioon tõi kaasa reformatsioonitõlkimiste virvarr, nii inglise kui ka teistes kohalikes keeltes.

Tänapäeval levinud ingliskeelsed tõlked on järgmised: King James Version, 1611; American Standard Version, 1901; Revised Standard Version, 1952; Living Bible, 1972; New International Version, 1973; Today's English Version (Good News Bible), 1976; New King James Version, 1982; ja English Standard Version, 2001.

Allikad

• Piibli almanahhis ; J.I. Packer, Merrill C. Tenney; William White Jr., toimetaja.
• Kuidas saada Piiblisse ; Stephen M. Miller
• Christiancourier.com
• Jewishencyclopedia.com
• Historyworld.net